ČIŽETLITO VAALJÂNJUNOŠEH

Mij tivvoop tom. Pyereestvaijeemstaatâ uđđâsisthuksejeijeeh

Lataa Pdf >>
MIJ IÄLÁSKITTEP

Mij kepidep pargottesvuođâ piälán iäláskitmáin. Miljardij ihásâš iäláskittem máksá jieijâs maasâd. Mij čuosâttep iäláskittem almolijd investistmijd, moh pyevtitteh já adeleh pargo kuávlulávt täsipiälásávt: luoddáid, junároođijd, kuáhtulii haddasii aassâmvistepyevtittâsân já tivvoomhuksimân, pyereestvaijeempalvâlussáid, tutkâmušân já pyevtittâsoovdedmân. Taat keeppid tivvoom- já pyereestvaijeemveelgi, lasseet täsiáárvu já oovtviärdásâšvuođâ já šoddâd pargo ubâ Suomân meid priivaatsektorân, kuás staatâ viärupuáđuh šaddeh ja pargottesvuođâkoloh kiäppáneh.
MIJ HUKSIP KILLEEL ENERGIAČUÁVDUSIJD

Mij rähtip Suomâst energiapehtilvuođâ já uđâsmuvvee energiapyevtittem oovdâstjottee. Ovdedep killeel já piäđguidittum energiapyevtittem, ađâi eennâmliegâsvuođâ, piäiváš- já pieggâenergia, energiavyerkkimteknologia já pirâsustevlii bioenergia, mii pyevtit pargo päikkienâmist. Suomâ kalga čonâdâttâđ kelijdeijee luáštukepidemulmijd já leđe čiđđâneutraal ive 2050 räi.

MIJ UCEDEP PUÁTUIÄRUID

Lopâttep stuorrâ uáiviomâdâhpuáđui pivnohistem já viäruttep puoh puáđuid ohtâlâs progressiivlâš tavlustuvváin. Uccâ puátuiäruh láá aalmugekonomia tááhust šiev äšši. Macâttep riggodâhviäru. Vuálá 10 000 euro puáđuh kalgeh leđe viäruttemeh. Kepidep iäláttâhlij, pargottemij já uáppei kievhivuođâ, ulmen 800 euro vuáđutorvo tääsi. Maaŋgâ luŋká sosiaaltorvoost kalga sirdâšuđ kelijdeijee vuáđupuáđu kulij.
MIJ TOVKKÂP VIÄRUAVVEEDMIJD

Riges priivaatulmui já stuorrâ finnoduvâi hárjuttem aalmugijkoskâsâš viärukarvem lii čuolmâ pyereestvaijeemstaatâi ruttâdmân. Mij toohâp viäruparadiijsâi looppâtmist já aalmugijkoskâsij viäruavveedmij tovkkâmist Suomâ EU-politiik váldu-ulme. Puoh oomâstmeh kalgeh leđe almoliih já automaatlij viärutiäđui lonottem njyebžil. Kalga väldiđ anon eennâmkuáhtásii ruttâtuálu já ruttâdemmarkkânviäru. Ränis ekonomia já viärukarvem tuárjumân väridep tuárvi resurssijd.
MIJ TURVÂSTEP ALMOLIJD PALVÂLUSÂID
Mij ucedep tiervâsvuođâiäruid luávdee sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâiguin. Almolávt pyevtittum palvâlusah láá meid suhâpeelij täsiáárvu já puohháid torvolii aargâ iävtuh. Tuárjup perruid, lasettep párnáisuojâlem já mielâtiervâsvuođâpalvâlusâi ávustipšo resurssijd sehe nanodep omâhâštipšotorjuu. Pyereedmáin puárásijpalvâlusâid turvâstep mávsulii puárisvuođâ puohháid. Vaattâp čannee tipšoomittom puárásijpalvâlemlaahân ja toollâp kiddâ párnáá subjektiivlii peivitipšovuoigâdvuođâst. Arâšoddâdem, vuáđuškoovlâ, nube tääsi škovlim, ollâškoovlâi sehe rijjâ čuovviittâspargo kvaliteet já täsiáárvu kalga turvâstiđ ubâ Suomâst. Škovlim kalga leđe mávsuttem já oppâtoorjâst rähtiđ táálást eenâb oppâruuđâ tiäduttettee.

MIJ PYEREDEP PARGO PORGÂM IÄVTUID

Ep mieđâ pargoiävtui polgâmân.  Mij vyeijip nollásopâmušâi kieldim, láigupargei táhádâspäälhi já uásiäigipargo porgâttem tuše vuáđustâllum suujâi tiet. Ulmuid, kiäh pargeh časkes-, uásiäigi já mokkepargoid, kalga mäksiđ tilelase. Mij tarvânep puohlágán olgooštmân já raččop suhâpeelij koskâsii pälkki-iäru. Mij pyeredep pargo já perruu oohtânheiviittem já täsiárvu lasettuvvoo jyehimáin vanhimijrijjâid 6+6+6-maali mield. Pargokoskâvuođâ já irâtteijeevuođâ koskâsii rääji kalga čielgâsmittiđ. Kollektiivlii ráđádâllâmvuoigâdvuođâ kalga toohâđ máhđulâžžân päälhiuážžoi lasseen meid ulmuid, kiäh adeleh olssis pargo. Sosiaaltorvo kalga toohâđ máhđulâžžân sirdâšuumijd pargoost nuubán. Smaavâirâtteijei, ohtuunisirâtteijei já freelance-pargei sosiaaltorvo kalga pyerediđ já áárvulaseviäru vyelirääji tilittemrääji pajediđ 25 000 euron. Vuossâmuu pargee pálkkááttem kalga älkkeedittiđ.
MIJ HUKSIP RÁÁVHU JÁ TORVOLŠVUOĐÂ

Suomâ kalga pissoođ suáldátlávt rijjâ litoin. Nato-jeessânvuotâ hiäjusmitáččij Suomâ torvolâšvuođâ, jiečânâs meridemvääldi sehe máhđulâšvuođâid toimâđ aalmugijkoskâsii ráávhu ráhtusij nanodem pyerrin.
Mij ep tuhhii raasism. Puoh ulmuuh, kiäh ääsih Suomâst, láá täsiárvusiih peerusthánnáá sii liškeivneest, aalmuglâšvuođâst, suhâpeeleest, oskolduvvâst teikâ seksuaallii sundešuumeest.