ČIǮǮBIEʹLL-LEETT VAAL PUEʹRMÕŠ TÄÄVTÕÕZZ

Lataa Pdf >>

Mij teevvap tõn. Pueʹrrjieʹllemriikk ooudâstjooʹđi

MIJ JEÄLLTEP 

Mij peälleep tuâiteʹmvuõđ jeällteeʹl. Piirieeʹjji miljaardi mie´ldd mõõnni jeälltumuš puätt mäʹhssed jiijjâs mååusat. Šiõttlõõvvâp jeälltumuužž puuʹtˈteei da tuâjjõʹtti õlmmsaž inventtumuužžid vooudlânji õõutnalla: čuâkksid, ruʹvddčuâkksid, ââʹnteei hâʹddsaž põrttpuuʹtˈtõʹsse da teevvamraajjmõʹšše, pueʹrrjieʹllemkääzzkõõzzid, tuʹtkkumuužžid da ooudasouddnemvuõ´tte. Tät uuʹccad teevvam- da pueʹrrjieʹllemvieʹlj, lââʹzzad tääʹssäärv da õõutˈtääʹssvuõđ da raajjâd tuâi obb Lääʹddjânnma še privatsektooʹre, teʹl riikk piiđpuåtti kaggâʹtte da tuâiteʹmkuul occne.

MIJ RAAJJÂP ǨEÂLLJEEI ENERGIARÄʹTǨǨUMUUŽŽID

Mij tuejjeep Lääʹddjânnmest energiaviõkksažvuõđ da ođđsmõõvvi energiapuuʹttˈtõõzz oouđâstjooʹtti. Oouʹdeep ǩeâll’jeei da piʹdǧǧâʹttem energiapuutˈtõõzz leʹbe mäddpaakkâsvuõđ, peiʹvv- da piõggenergia, energia ruõkkâmteknoloog da šõddâmjânnmest tuâjjõʹtti pirrõsǩeʹnnvõs bioenergia. Lääʹddjânnam âlgg čõnnõõttâd riʹjttjeei kaaʹstǩeäʹppeemtäävtõõzzid da leeʹd illneutraal eeʹjj 2050 mõõneeʹst.

MIJ UUʹCCEEP PUÅĐJEÄʹRDÕÕZZID

Loopptep jõnn kapitaali siâssmõõžž da piiđtep puk puåttjid õhttnaž progressiivlaž taullõõǥǥin. Uʹcc puåđjeäʹrdõõzz liâ meertääl beäʹlnn šiõǥǥ ääʹšš. Maacctep vääʹrkõsvuõttpiiđ. Vuâlla 10 000 eeuʹr puåtti âʹlǧǧe leeʹd piiđteʹm. Ǩeäʹppeep jeältõkoummui, tuâiteʹmes da mättʼtõõttji vääʹnnvuõđ, täävvtõssân 800 eeuʹr vuâđđstaan tääʹss. Määŋg luuŋk sosiaalstaanâst âlgg mõõnnâd riʹjttjeei vuâđđpuåttji puõtt.

MIJ TUʹTǨǨEEP PIIĐKOLGGÂM

Vueiʹttjab privatoummui da jõnn õhttõõzzi haʹrjjtem meeraikõskksaž piiđmaannmõš lij proʹbleʹm pueʹrrjieʹllemriikki teäggtõʹsse. Mij tuejjeep piiđparadiizzi käʹttmõõžžâst da meeraikõskksaž piiđkolggâm tõppmõõžžâst Lääʹddjânnam EU-politiikk väʹlddtäävtõõzz. Juõʹǩǩkai vuäʹmstumuuzz âʹlǧǧe leeʹd õmmsa da automaattlaž piiđteâđai vaajtõs âlgg leeʹd mååʹǩtem. Âlgg väʹldded âânnmõʹšše jânnampuõttlaž ǩeʹrjjtueʹlljõs da teäggtem-markkânpiiđ. Rännaz tääl da piiđmaannmõõžž vuâsttatuâsttmõʹšše vaʹrrjep riʹjttjeei resuurssid.
MIJ STAANEEP ÕLMMSAŽ KÄÄZZKÕÕZZID

Mij ǩeeʹʒʒeep tiõrvâsvuõttjeäʹrdõõzzid veeidasvuõđnallšem sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin. Õlmmsest puuʹtˈtuum kääzzkõõzz liâ še puõlvvõõǥǥi tääʹssäärv da juõʹǩǩkaid staani aarǥ oudldõs. Tuärjjeep piârrjid, lââʹzztep päärnaisuõʹjjõõzz da miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi äävhååid resuurssid di raʹvvjep ruåđihääidtuärjjõõzz. Pueʹreeʹl puärrsikääzzkõõzzid staaneep ärvvsaž puäʹresvuõđ juõʹǩǩkaid. Õõlǥtep põõšši hoiʹddjeeʹji meäʹr puärrsikääzzkõsläkka da ââʹnnep ǩidd päärnai subjektiivlaž peiʹvvhåiddvuõiggâdvuõđâst. Vuõsspeâmmõõžž, vuâđđškooul, nuuʹbb tääʹzz škoouʹlʼjumuužž, õllškoouli di friij čuõvtemtuâi šlaajj da tääʹssärvv âlgg staaneed obb Lääʹddjânnmest. Škoouʹlʼjumuš âlgg leeʹd määuʹsteʹmes da mättjemtuärjjõõzzâst âlgg tuejjeed ânnʼjõõžž mättjemteäʹǧǧteäddvuâđđlaž.

MIJ PUEʹREEP TUÂI TUEJJEEM MÄÄIʹNID

MIJ jeäʹp låʹppõõđ tuâjjmääiʹni tanccmõʹšše. Mij vuejjap nollsuåppmõõžži ǩiõlddi, våurrtuâjjlai staanpääʹlǩ da vuäʹssäiggsažtuâi tuâjjâʹttem pâi vuâđđõõttmõõžž diõtt. Pååđ-, vuäʹssäiʹǧǧ da urkktuâjjlai tuejjeeʹjid âlgg mäʹhssed jeällmõšlääʹzz. Mij kässjõõõttâp juõʹǩǩnallšem čårstmõõžž da puʹrǧǧeep sooǥǥbeäʹli kõskksaž päʹlǩǩjeäʹrdõõzz. Mij pueʹreep tuâi da piârri õʹhttešiõttumuužž da tääʹssäärv lââʹzztet jueʹjjeeʹl puärrsifrijjvuõđid 6+6+6-maall meâldlânji. Tuâjjkõskkvuõđ da põõrǥâsvuõđ kõskksaž raai âʹlǧǧe čiõʹlǧǧeed pueʹrab årra. Kollektiivlaž saaǥǥtõõllâmvuõiggâdvuõtt âlgg ainsmâʹtted pääʹlǩvuäǯǯai lââʹssen še tõid, kook liâ jiijjâs tuâjjuʹvddi.  Sosiaalstaan âlgg ainsmâʹtted seʹrddumuužž tuejjumuužž ååʹblǩest nobba. Uʹccpõrǧǧji, da freelanceʹrlai sosiaalstaan âlgg pueʹreed da ärvvlââʹsspiiđ vueʹllraai teäʹǧǧâânnemraaʹjest âʹlǧǧe kaggâd 25 000 eurra. Vuõssmõs tuâjjla palǩǩumuužž âlgg hiâlpeed.

MIJ RAAJJÂP RÄÄUH DA STAANVUÕĐ

Lääʹddjânnam âlgg põõššâd sääldatšeld lettõõđǩâni. Nato-vuäzzlažvuõtt hueʹneʹči Lääʹddjânnam staanvuõđ, jiõččnaž tuʹmmjemvääʹld di vuäittmõõžžid tuåimmjed meeraikõskksaž rääuh raajõõzzi ravveem diõtt.
Mij jeäʹp priim rasiism. Lääʹddjânnmest jälsteei oummu liâ tääʹssärvvsa persteǩâni tõʹst lij-a ooumaž kääʹmes avi viõʹlǧǧesmuâttooumaž, meersažvuõđâst, sooǥǥbeäʹlest, åskldõõǥǥâst leʹbe seksuaalˈlažvuõđ šiõttlõõvvmõõžžâst.